Keila Linnavolikogu 5. istung toimus teisipäeval, 17. veebruaril 2026.a Keila Linnavalitsuse saalis.
Otseülekande salvestuse LINK
Päevakorras:
- “Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2036“ eelnõu heakskiitmine ja avalikustamine
Keila Linnavolikogu kiitis heaks „Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2036″ eelnõu ning suunas selle avalikule 9. veebruarist kuni 5. märtsini 2026 linnakantseleis ja Keila linna veebilehel. Igaühel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid, kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile klv@keila.ee või paberkandjal allkirjastatuna aadressile Keskväljak 11, Keila linn. 17. märtsil 2026 algusega kell 17.30 toimub Keila linnavalitsuse saalis avalik arutelu, juhul kui avaliku väljapaneku kestel esitati kirjalikke ettepanekuid. - Eralastehoiu ja eralasteaia toetamise tingimused ja kord
Linnavolikogu kehtestas eralastehoiu ja eralasteaia toetamise tingimused ja korra. Eralastehoiu ja eralasteaia toetust makstakse 1,5–7aastase Keila linna lapse eest, kellele ei ole võimalik pakkuda munitsipaallasteaiakohta alates taotluse esitamisele järgneva kuu eest ja makstakse e-arve alusel. Toetuse piirmäära, milles vanema omaosalus ei tohi ületada 18% kehtivast töötasu alammäärast, kehtestab volikogu iga-aastase eelarvega ning toidupäeva maksumus hüvitatakse vastavalt volikogu kinnitatud piirmäärale. Toetusele lisandub toidupäeva maksumus maksimaalselt vastavalt volikogu määrusega kehtestatud toidupäeva maksumusele Keila linna lasteaedades. Toetuse suurus sõltub lapse ja vanemate sissekirjutusest 1.jaanuari seisuga. Vanema omaosaluse määr on seotud Keila linna lasteaia osalustasu määraga. 2026. aastal on Keila linna eralasteaia ja eralapsehoiu maksimaalne toetuse määr 550 eurot ühes kuus. 2026. aastaks on arvestatud Keila linna eelarves eralastehoiu toetuseks kokku 33 000 eurot. 2025. aastal käis eralastehoius 13 last. Kokku maksti eralapsehoiu teenuse eest toetust 30 234,70 eurot. - Esindaja määramine
Linnavolikogu määras enda esindajaks Keila Muusikakooli hoolekogus Veljo Reiniku. - Linnapea aruanne
Keila numbrites 31. jaanuar 31. detsember
Elanike arv 10 368 10397
Ajutise kaitsega 288 294
Sündis 8 8
Suri 8 12
Saabus Keilasse 45 123
Lahkus Keilast 72 65
Töötuid 270 253
ARENGUDOKUMENDTIDE HETKESEIS
Igapäevase töö kõrval oleme kaardistanud Keila linna strateegiliste arengukavade, valdkondlike arengudokumentide ning hallatavate asutuste arengukavade hetkeseisu.
Käesoleval aastal vajavad uuendamist volikogu pädevusse kuuluvad järgmised arengudokumendid
1. Keila linna arengukava tegevuskava ja eelarvestrateegia on hetkel olemas aastateks 2026-2030, sel aastal tuleb uuendada dokumente aastateks 2027-2031. Linnavalitsus koostab vastava eelnõu ja esitab selle volikogule heakskiitmiseks hiljemalt 15. augustiks. Ettepanekuid linna kehtiva arengukava muutmiseks saab linnavalitsusele esitada hiljemalt 1. juuniks.
2. Uuendamist vajab Keila linna jäätmekava, mille kehtivus lõpeb sellel aastal, jäätmekava kinnitatakse viieks aastaks.
3. Ning samamoodi lõpeb Keila linna soojusmajanduse arengukava kehtivus, varasem kehtis 2016-2026;
4. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2025-2036 on juba volikogus menetlemisel, Keila Vesi tegi just põhjaliku ülevaate ning see läheb nüüd avalikustamisele 19. veebruarist kuni 5. märtsini linnakantseleis ja linna veebilehel.
Samuti vajavad uuendamist ja ülevaatamist linnavalitsuse poolt kinnitatavad hallatavate asutuste arengukavad:
1. Keila Lasteaed Vikerkaar arengukava 2021-2026
2. Keila Lasteaed Miki arengukava 2021-2030
3. Keila Kooli arengukava 2023-2027
Ülejäänud hallatavate asutuste arengukavad peale Harjumaa Muuseumi arengukava (2023-2027) on tänaseks aegunud ning nende uuendamist kaalume Keila linna üldise arengukava raames, sest kohustust eraldi arengukavade kehtestamiseks nende asutuste puhul ei ole.
Samuti on aegunud ja vajab tegelemist Keila linna terviseprofiil (praegune kehtestatud 2014, sh tegevuskava kuni 2019).
Arengudokumendid leiab Keila inna kodulehel keila.ee/arengukava
KEILA KOOLI PARGIMAJA EHITAMISE ESIALGNE AJAKAVA
Sel nädalal läheb välja projekteerija hange. Keila linn volitab kinnistu omanikku ehk ASi Keila Vesi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust läbi viima.
Põhiprojekti lepingu sõlmimine on plaanis märtsi alguses.
Hetkel on käimas projektijuhi hankedokumentide koostamine ning Projektijuhi hange läheb samuti üles hiljemalt märtsi alguses.
Põhiprojekti ja lammutusprojekti valmimine on planeeritud 4 kuud ning valmib eeldatavat juuni lõpuks.
Ehitatava hoone põhiprojekti ekspertiisi teostamine (mis kestab ca 6 nädalat) on planeeritud juulisse.
Ehitushanke sh lammutuse hanke väljakuulutamine toimub plaani kohasel augustis (tegemist on rahvusvahelise hankega, kus pakkumuste esitamise aeg on 45 päeva), lisaks on vajalik RTK (riigi tugiteenuste keskus) eelnõustamine. Eelnõustamise kestvust ei oska hetkel hinnata, seega võib ajagraafik nihkuda nädala paari võrra.
Eduka pakkuja väljakuulutamine võiks eelduste kohasel aset leida oktoobri keskel, millele järgneb vaidlustusperiood (14 p).
Ehituslepingusse jõuame varasemalt oktoobri lõpus, kuid spetsialistide kogemusele tuginedes võib see võtta kuni 1 nädal ehk pigem arvestame novembri algusega. Rahastaja poolne ehituse hankelepingu sõlmimise tähtaeg on 16. nov 2026 ja projekti abikõlblikkuse tähtaeg on 31. dets 2028.
Hoonevalmidus on plaanis saavutada 2028 suvel, õppetöö alustab hoones võimalusel 2028 aasta 1. septembril. Hoonevälised tööd (teed, platsid, väikevormid, haljastus) teostatakse kuni augusti lõpuni.
ÕPILASTE PROGNOOS
Info toodud 2025 aasta novembri seisuga
koolimineku aasta sündinud
01.10-30.09 1. klassi laste arv / klassi-komplektide arv
2025 2017-2018 172 7
2026 2018-2019 144 6
2027 2019-2020 146 6
2028 2020-2021 114 5
2029 2021-2022 137 6
2030 2022-2023 87 4
2031 2023-2024 108 5
2032 2024-2025 86 4
PÄEVAKAJALISED TEEMAD
Keila lõunapoolne ümbersõit
Keila lõunapoolse ümbersõidu projekt on taas töölaual. Järgmisel nädalal toimub arutelu Transpordiamet esindajatega, kus soovime saada selgema ülevaate projekti ajakavast, võimalikest lahendusvariantidest ja riigi edasistest plaanidest. Tegemist on Keila jaoks strateegilise liikuvuslahendusega, mis mõjutab nii elukeskkonda kui ka ettevõtluspiirkondade arengut. Jagame volikogule ja avalikkusele täpsemat infot kohe pärast kohtumise toimumist.
Huvitegevuse rahastamise korrastamine
Alustame huvitegevuse rahastamise põhimõtete korrastamist. See ei ole kiire muudatus, vaid põhjalik protsess, mille käigus kaardistame huvitegevuse pakkujate seisukohad, analüüsime senise süsteemi kitsaskohti ning uurime, kuidas teised omavalitsused on rahastamismudeleid ajakohastanud.
Mitmed omavalitsused on viimastel aastatel rahastamispõhimõtteid üle vaadanud, et tagada suurem läbipaistvus, võrdsem ligipääs lastele sõltumata pere majanduslikust olukorrast, vältida dubleerimist ning siduda toetus paremini tegeliku osaluse ja kvaliteediga. Ka meie eesmärk on luua süsteem, mis oleks arusaadav, õiglane ja pikaajaliselt jätkusuutlik nii linnale kui ka teenusepakkujatele.
Süsteemne lähenemine noorte toetamisele
Täna (17.02) toimus esimene kohtumine, kus osalesid linna sotsiaalosakond, kooli, noortekeskuse ja politsei esindajad. Arutasime, kuidas juba algkooliastmest alates paremini märgata ja toetada abivajavaid lapsi ja peresid ning kuidas tugevdada laste ja noortega töötavate asutuste ja spetsialistide koostööd.
Erinevaid programme ja projektivõimalusi on mitmeid, mida tuleb ka kasutada, kuid senine praktika näitab, et projektipõhised lahendused annavad lühiajalise efekti. Meie eesmärk on liikuda varajase märkamise, ennetuse ja järjepideva juhtumikorralduse suunas – nii, et info liiguks asutuste vahel õigel ajal ning abi ei sõltuks ainult konkreetse projekti olemasolust. Süsteemne ja andmetel põhinev koostöö aitab vähendada hilisemaid kulukaid sekkumisi ning toetada noori enne, kui probleemid süvenevad.
Arutelu HOLis TERVIKu piloodi teemal
Harjumaa Omavalitsuste Liidus on päevakorral sotsiaalkoostöö projekt TERVIK, mille eesmärk on tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tihedam integreerimine ning koordinatsioonimudeli piloteerimine. Keila linn on 2025. aastal teatanud, et ei soovi piloodis osaleda, kuna ettepanek on saanud laialdast kriitikat, mitmed riiklikud partnerid ei ole sellele kooskõlastust andnud ning projektiga võivad kaasneda omavalitsustele täiendavad kulud ja kohustused, mida ei ole linnaeelarves ega eelarvestrateegias ette nähtud.
Peame oluliseks, et enne selliste mahukate ümberkorralduste toetamist oleks sisuline mõjuanalüüs ja selgus vastutuse ning rahastamise osas. 2. märtsil toimub HOLi infopäev, kus loodetavasti saab teema täpsem sisu ja võimalik mõju omavalitsustele selgemaks.
INFOKS
Värbamised
• Infoturbejuht – 13 kandidaati
• Ehitusinsener – 6 kandidaati
• Kommunikatsioonispetsialist – 41 kandidaati
VASTUS ARUPÄRIMISELE
Eelmisel volikogu istungil andis volikogu liige Tarmo Tammkivi üle arupärimise linnapeale, mida ka volikogu esimees istungi alguses kommenteeris. Kuigi küsimused on suunatud pigem tervisekeskuse nõukogule, olen nõukoguga suhelnud ja toon siinkohal välja selgitused esitatud küsimustele.
1. Milliste konkreetsete finantsnäitajate, perioodide ja analüüside alusel jõudis Keila Tervisekeskuse nõukogu järeldusele, et senised muudatused juhtimises ei ole andnud oodatud mõju finantstulemuste paranemisele?
Linnavalitsusele teadaolevalt tugines nõukogu järeldus finantsandmete võrdlusel enne ja pärast teise juhatuse liikme nimetamist 2024 aastal, mitte üksikjuhtumitel. Äriseadustiku § 184 kohaselt võib osaühingu nõukogu juhatuse liikme igal ajal ja sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
2. Millised olid juhatuse liikmete vahelised vastutusvaldkonnad finantsjuhtimise ja eelarve täitmise osas ning kuidas on hinnatud nende vastutusvaldkondade tegelikku mõju eelarve seisu kujunemisele?
Linnavalitsusele teadaolevalt hindas nõukogu finantsseisu tervikuna. Äriseadustiku kohaselt vastutavad juhatuse liikmed kollektiivselt. Kuigi igapäevases töökorralduses võib olla tööjaotus, ei vabasta see juhatuse liikmeid üldisest vastutusest majandustulemuse eest. Otsus ei olnud hinnang konkreetse isiku tööpanusele, vaid hinnang ettevõtte juhtimismudelile tervikuna.
3. Milliste kriteeriumite alusel otsustas nõukogu, et juhtimismudeli korrastamise vajadus realiseerub kõige paremini just juhatuse liikme Tanel Suslovi tagasikutsumise kaudu, arvestades, et teine juhatuse liige on Keila Tervisekeskuses tegutsenud ligikaudu 10 aastat ning ettevõtte eelarve on olnud selle aja jooksul järjepidevalt miinuses?
Linnavalitsusele teadaolevalt oli nõukogu seisukohal, et väikese töötajaskonnaga osaühingus on otstarbekas proportsionaalne ja kulutõhus juhtimismudel, nõukogu otsuse eesmärk oli juhtimiskulude vähendamine ja juhtimise lihtsustamine, ning järjepidevuse ja teenuste katkematu osutamise tagamiseks jäeti ametisse pikaajaline juhatuse liige, kes on kursis kogu Keila Tervisekeskuse tegevusega.
Nõukogu kaalutud kriteeriumid hõlmasid kogemust, asendatavust, tööjaotust, juhtimiskulude vähendamise võimalusi ning organisatsiooni toimimise järjepidevust. Otsuse eesmärk oli juhtimise lihtsustamine ja juhtimiskulude vähendamine.
4. Kuidas põhjendab nõukogu otsust, jätta juhtimine täielikult ühe juhatuse liikme kanda, olukorras, kus varasemalt ei ole pikaajaline ühe isiku juhtimismudel toonud kaasa eelarve tasakaalustumist?
Nõukogu on selgitanud, et väikese töötajaskonnaga osaühingus ei ole kahe juhatuse liikme mudel kuluefektiivne. Juhtimisstruktuur peab vastama ettevõtte suurusele ja tulubaasile.
Väikese töötajaskonnaga spordikeskuse puhul tähendab kahe liikmega juhatuse mudel täiendavat juhtimiskulu. On oluline rõhutada, et ühe juhatuse liikme mudel eeldab tugevat spetsialistide tuge ning selgelt määratletud vastutusvaldkondi, et tagada juhtimise kvaliteet ja vältida varasemate probleemide kordumist. Selleks kuulutab Keila Tervisekeskus seni terviseradadel kahekesi tegutsenud juhatuse liikme ja rajameistri asemel välja konkursi rajameistri/haldusspetsialisti ametikohale.
Nõukogu hinnangul võimaldab ühe juhatuse liikme mudel koos tugevama spetsialistide toega selgemat rollijaotust ja paremat kulukontrolli. Juhtimise kvaliteet tagatakse selgemate vastutusvaldkondade ja operatiivjuhtimise koondamise kaudu.
5. Kas enne juhatuse liikme tagasikutsumist kaaluti ka alternatiivseid lahendusi, sealhulgas juhtimisstruktuuri muutmist ilma juhatuse liikme tagasikutsumiseta, vastutusalade ümberjaotamist või muid kuluefektiivsust suurendavaid meetmeid?
Linnavalitsusele teadaolevalt jõuti arutelude tulemusel järeldusele, et juhtimistasandi lihtsustamine on esimene ja kiireim samm, mis loob eeldused finantsilise tasakaalu suunas liikumiseks. Nõukogu hinnangul oli juhtimiskulude vähendamine kõige vahetum ja mõjusam meede, mida oli võimalik kiiresti rakendada.
6. Kas ja millisel viisil hinnati juhatuse liikme Tanel Suslovi tööpanust ja vastutusala enne otsuse tegemist ning kas talle esitati enne tagasikutsumist konkreetseid etteheiteid seoses eelarve või finantstulemustega?
Nõukogu on kinnitanud, et otsus ei olnud distsiplinaarne. Otsus põhines majanduslikel kaalutlustel ja juhtimismudeli tõhustamise vajadusel, mitte konkreetsetel etteheidetel.
Nõukogu hindas ettevõtte finantsseisu ja tööjaotust tervikuna. Äriseadustik ei eelda juhatuse liikme tagasikutsumise põhjendamist ega etteheidete esitamist.
7. Kuidas tagatakse Keila linna osalusega äriühingutes edaspidi, et juhatuse liikmete tagasikutsumise põhjendused oleksid selged, faktiliselt korrektsed ning läbipaistvad nii juhatuse liikmete endi kui ka kogukonna ja laiema avalikkuse jaoks?
On oluline, et linna äriühingute juhtimine oleks läbipaistev, sõltumatu ja kooskõlas hea juhtimistavaga. Keila linna osalusega äriühingutes peab juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine toimuma viisil, mis vastab heale juhtimistavale, tagab läbipaistvuse ja välistab huvide konfliktid.
Läbipaistvus ei puuduta üksnes juhatuse liikmete tagasikutsumist, vaid samavõrd ka nende ametisse nimetamist. Hea juhtimistava kohaselt on põhjendatud, et juhatuse liikmete ametisse nimetamine toimub avaliku konkursi alusel, mis tagab võrdse kohtlemise, kompetentsipõhise valiku ja kogukonna usalduse. Seda põhimõtet ei saa paraku 2024. aastal teise juhatuse liikme ametisse nimetamise otsuses täiel määral tuvastada.
Avaliku sektori osalusega äriühingutes on usaldusväärsus ja läbipaistvus kriitilise tähtsusega ning selline ajastus ja kandidaatide puudumine tekitavad põhjendatud küsimusi.
Keila linna osalusega äriühingute nõukogud peaksid seega järgima järgmisi põhimõtteid:
• juhatuse liikmete valimine avaliku konkursi kaudu,
• mitme kandidaadi võrdlev hindamine,
• huvide konfliktide ennetamine ja taandamine,
• nõukogu koosseisu stabiilsus otsustusperioodil,
• otsuste põhjenduste dokumenteerimine,
• oluliste juhtimisotsuste läbipaistev kommunikeerimine.
AVALIKUD KÜSIMUSED LINNAPEALE
Soovin edaspidi anda nii volikogu liikmetele kui ka linnakodanikele võimaluse esitada linnapeale küsimusi, millele vastame volikogu istungil linnapea aruande raames.
Kui teil on Keila elu ja linna arengut puudutav küsimus, saad selle esitada veebilehele loodud vormi kaudu. Selle leiab lihtsalt keila.ee veebi esilehelt ülevalt nurgast. Küsimused palun saata hiljemalt üks nädal enne volikogu istungit, et saaksin vastuseid sisuliselt ette valmistada.
Küsimused võiksid lähtuda linnaelanike üldistest huvidest tervikuna. Isiklikke või konkreetseid üksikjuhtumeid käsitlevaid pöördumisi lahendame tavapärases korras linnavalitsusele saadetud päringute kaudu. Lisa kindlasti küsimuse juurde ka oma nimi ja kontaktandmed, et saaksime vajadusel küsimuse sisu täpsustada. Inimeste nimesid volikogu istungil ei avalikustata ja esitatud küsimused jõuavad otse linnapeani.
See võimalus aitab muuta linnapea aruanded volikogus sisukamaks ning suunata tähelepanu tegelikele küsimustele ja kitsaskohtadele Keilas. Kõik küsimused koos vastustega avaldame ka samal veebilehel.